ARMASTUS=)

See saabus lõpuks,
langes tumedailt,
ilmekailt pilvedelt.
Lastes viimaks neil langeda
nagu elavhõbedal
ja see kukkus, tagamõtteta,
lihtsalt lahti riidetades atmosfääri kuumust.

See saabus lõpuks,
pritsides ja nirisedes,
täietes roosiõied avanenud,
liiliaid uputades ning karikakardega kümmeldes,
see langes põsel väetil nagu sulav jäätis.

See saabus lopuks,
katusel muusikat luues -
trummide ja flöötide,
tamburiinide ja viiulite hingavas rütmis.
Oli kuulda rock'n rolli ja reget,
džässi ja valssi,
häälestatult ja meelestatult.

See oli köitev,
see oli häiriv,
armastust ja meeli toitev.
Ma ootasin kaua, nii kaua,
et kuulda seda rütmi,
mis meelest eal ei kao,
ma ootasin, ootasin kaua,
et tunda vihma karastavat värskust,
et kuulda see laulu...


xxx





xxx

Ta saabub öö vaikuses,

hirmunult avan silmad, ärkan.
Tema niisked sõrmed
paitavad nii hellalt mu nägu,
tema udused huuled
köidavad mind.
Ta katab mind
külma siidja tekiga
ja tema kindlate käte vahel
kaotan end.
Ootasin teda,
oma mõtete soojas ruumis,
teades, ei unusta ta me kohtumist.
Mu mõtted,
mis sõltuvuses temast,
ta kirjutab muusikat mu sõnadele,
mu hingele rahu ta kingiks tõi.
Ja tema kohalolekul mu keha nutab valjult.

-Vihm, mu armuke-

A woman

A woman is a snake with 9 heads.
Even life won't teach her,
you can take me
as an example.

A woman is a weed with 9 mistakes.
You can't destroy it
with good or bad,
even hell won't shake her,
you can take me
as an example.

A woman is a blessing in 9 ways,
but you can't write it on 9 rows.
Even men can't understand her,
you'll find examples to prove it.

xxx

Siidisulesed juuksed mu põsi vastas,
meie kireseid suukseid
teineteise keeled kastmas.
Sinu hingamist enese kehal tundes,
eluvee pärleid ihul langes.
Mu rind üles ja alla liigub,
süda aina kiiremalt kiigub.
Ma võiks ju anuda armu,
kuid see minus kadunud
juba üsnagi ammu.
Kuid lootus kaob viimasena -
seda nad ju väidavad,
siidise ribana
eneses taas usu leian ma.
Ja nii kaob aeg
vihma tulvavete alla,
päike taas loodust laeb -
elul midagi veel mulle on anda.
Hingan seda vihmaõhku -
niiske, magus-rammus,
huuled niisutatult armastust palun,
porilompides hüpeldes halastust anun.
Ja viimaks,
ma tean tuleb päike
ja tuleb taas ka vihm
ning nende vahel on äike.

Eestimaa

Muruvaibal lebades,
murututid jalataldu koditades,
motlen kodust
ja sinisest järvest,
valges kleidis jooksen,
unelen vihmasajust,
motisklen kodumaa ilust.
Oh, Eestimaa,
kuidas igatsen
kümmelda su rüppes,
rebida seljast
üleliigsed riided ja
kümmelda.

Männi lõhn, liiv ja...

Oh, kuidas igatsen sind Eestimaa!

xxx

One night love

Su märg keel
surub mu huulte vahel,
kirest meelestatud
tunnete ahel...
Little cuddles in the bus,
minna kaasa ah?
Sinu voodile end heidan,
pilku peidan,
värisen su ees õrn härg,
juukseid katmas kire-pärg.
Sinu pumpav süda,
tunnen surudes
su rinna vasta oma rinda.
Mu huuled on hingeldamisest
kuivad,
sa kustutad mu janu.
Ma naeratan
ja sina naeratad -
pärleid särab vastu.
Viimaks saabub uni,
hommiku valguses,
linnulaulu saatel.
Sa surud mu enese embusse,
me vajume unenägude lembusse.
On aeg mul minna,
hoiad veel veidi,
süda tukslemas rinnas.
Farewell kiss
like i've never had before,
nimetu lover,
who I so much adore.
Oo, mu õnn on suur,
naeratus näol istun rongis.
Oh, that one night love,
all I needed,
even myself now I adore:)

xxx

Sule silmad kallis, pane pea mu olale, valge kael peitub värvilises sallis, hing see vajub vees hulpivale molale. Alasti kehadelt aurab urgset kirelooma, supleme vees, vihmapisarate käes. Suveoo lummus köidab me meeli, jookseme voidu kastemärja teeni. Uduloor katmas silmapiiri, sinu käsi sala mu seelikusse hiilib.

Kui sa tuled,
on juba pime
vaid mu aknas orn valguskiir,
kui sa tuled,
koik on vaikne,
sala tuleb uni,
silma langeb unemati uneliiv.

Kui sa tuled
on juba pime,
teki alla
mu korvale peitu poed,
sosistad mu nime.
Vaikselt ma arkan,
sinu siirast nagu
enda korval markan,
silma valgub pisarate vesi,
kurgus on kibe,
valjas endiselt pime -
olen onnelik, naen sind taas,
ons see ime?
...huuad veel kord mu nime.
Koik on ilmsi,
vaid arkvel olles
saan endal tunda su silmi.

***
When u come it's spring - blossom...
when u stay it's summer - the sun shines
when u leave it's autumn - rain & muddy leafs
when u r not here it's winter - cold and lonely
as being ripped apart it feels...


***

LOVE
There's the night
there's a moon
there's a cloud
there's a light
there are eyes
there are lips
there's an end
there's a beginning
just take my hand and lets go swimming...

there's a touch
there's a whisper
but all I miss
is to feel the purest kiss
my lips on your lips


***
Distance between us is 1 500 000 meters
if I would walk
than with 15 000 minutes
I would be there.
I'm flying,
having 1 500 000 thoughts in a meter
and u r crying
for the moon
knowing we'll be together soon

***

***
Mu maja ümbritsevad raagus puud,
aknad sügise hingusele
ja taevale on valla,
alasti puudelt langeb viimseid lehti alla,
nähes oma peegeldust porilompide sees.

Kuldsetes sügise värvides
mängib koer ja temaga laps,
ja tüdruk kolletavaid lehti süles kannab
ning taevarannal...


***

Days of sickness

Into a narrow crack of a cliff
is squeezed my heart,
so far away is my heart...
somewhere on the lonely island.
White birds are flying to there and back,
bringing news - my heart is still alive.
guess I know how -
on the sharp rocks is living my heart,
made of sand and coal.
I've been laying all day
and I've waited for the night to come,
I've been laying all night
and I've waited for the day to come,
I'm laying sick in the garden of paradise,
I know I will not get better,
the longing and sulkiness will never heal,
I'm heated in the fever like the plant in the swamp,
I'm sweating sweet drops of water
like a sticky leaf...


***

Dangerous dreams

Don't get to close to your dreams:
they are smoke and can dissapare -
they are dangerous and may last.

Have u ever faced your dreams?
they are sick and don't understand anything -
they have only their own thoughts.

Don't get to close to your dreams:
they are wrong, they should leave -
they are madness, they wanna stay...


***


Heavenly child

Heavenly child was sitting next to me,
golden lyre was chiming in my hands,
heavenly child was looking into the boundless dusk...
With opened wings
floats poetry above his head.
What do u see in his poetry?
It is your own future
that is rising from the freezing dusk,
your own screaming, calling, waiting future...



***


The last love

When I was deserted,
when I was alone,
when I couldn't find
what to love:
then I loved pain
that love has brought into my chest...
because of memories so powerful
in front of me he came...


***

My pain

Black deep eyes my pain has got,
those eyes are burning as in flames;
gleamy hair my pain has got,
as silk they enjoy the victory in curls.
My pain is strait and thin,
the most beautiful beauty in the world...
always kind to every stranger,
but to me, endlessly loud...
Oh, how good my pain can dance,
dancing and rushing along to my chest,
it's dancing and driving crazy
my mind and my thoughts,
it's dancing to make an explosion -
in my heart...



***

Pain, love and music
in one big world...
pain, love and music
in my soul...
Love, it turned into agony
on the torrid chest,
when my sweetest
the hope of mine crushed.
Music as tintinnabules,
anguished they resounded
into my poor chest
the agony appropinquated...



***

Snow, oh snow, oh snow...
winter weathers glimmering hue,
u cover the ground,
put it to sleep,
how I love it...
Scrunching sledges
are sliding on the path of the forest...
the sound of tintinnabula rings
and vanishes into the farawayness...
into the froth of wool of snow,
into the cold calm...

Naive

Naive,
it means to belive
and as it seems,
as it feels,
in my dreams,
I belive in u.
I close my eyes
and I can hear the voice of the sea...
but when I open my eyes again,
there's nothing but me with myself...
I admit it - I'm naive,
sometimes it's good to belive.
If there's any way u can love me,
then show it to me.
I do belive, that u can hurt me -
cause I'm just way too naive.



***


I know I should let my feelings go,
even if I want 2,
I don't know how.
Please, just say if u feel anything...
I can hear how u whisper on my skin.
Don't be a stranger,
don't push me away,
I just want it 2 linger on,
I don't need those games.
Just say u want me,
I would say the same.
Tell me about your dreams babe,
even if it rains all day.
U could be my sunshine
and I could be yours,
u could be the love of mine for how ever it goes...

Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.
Michel de Montaigne


***

Härmatanud klaasi taga
soojas kaminatules
prõksub halg.
Kõik tundub nii vaikne ja vaga,
vaid kriuksuvaid samme
on kuulda vastsadan´d lumes -
astub väikese poisi jalg.
Soe on toas,
hõõgvein kristalses klaasis,
lõhnamas hõrgud jõuluroad.
Poiss tänaval üksi ringi luusib,
kaugle jõulutaadigi saan.
Äkki avaneb uks,
kaminatule kiired pääsevad õue,
valgustavad poisini tee.
Poiss muutub rahutuks,
ärevus poeb põue,
kas jõuluime on see?
Valguse suunas seab laps oma sammud,
mõttes jõuab luulet luua,
lumehelbed lendlemas kannul.
Eheda jõuluprae lõhn,
vaikne puude praksumine tules.
Poiss astub tuppa, üle ukseläve...
enam pole kuulda üksikuid samme lumes.
Jõulud on imedeaeg!



***


Sõnal on musttuhat palet.
Ain Kaalep



***


Ohvrilaev

Laev on Deloselt koju jõudnud,
jah ta on,
sinu jaoks oli kõik kuiv,
puitun'd mäng.
Laev tuli varem,
ei kulunud 30 päeva,
oli see nüüd siis parem,
et lõppes mäng,
enam ei saa sind katsuda käega?
Vaene Sokrates ootas otsust -
elu või surm,
lubatud 30 päeva muutus lühemaks,
paratamatu sund.
Mõned päevad,
mis pikendasid elu
või lahutatud hetked 30-st päevast,
mis võtsid koha eladajäänud elust.
Ons siis parem,
rääkida külmun'd koolnuga,
kel järeletulijat ootavad silmad
veidi avatult valget näitavad?
suudlus kaelal ei taha kuidagi ununeda...
ehk oli lõpp säärane parem
ja uue mõtte vanade mõtete surmad läidavad.



***


Siiras mälestuste jõgi
kiires auklikus sängis voolab.
Seal, kus varem arm tal oli,
kivile piisad jõgi kaotab.
Seal, kus asus lapsepõlv ja mäng,
nüüd meeltes pakitsemas äng.
Seal, kus õnn ja rahu,
torm jõel üles tõstab vahu.
Seal, kus aga kurjus oli,
sai jõudu jõgi,
sealt ka visadus tal tuli.
Aeglustub nüüd kiire vool,
sest lõpuks jõgi taas tunda saab hoolt.
Ja nii meenub see,
mille eest jõgi pikka aega põgenes.


***

Pisarateta nutt on kõige valusam.


***

Keegi ei saa öelda, et mõtlen valesti: selleks peaks ta mõtlema nagu mina, kuid nii nagu mina mõtlen, ei mõtle tema, sest siis mu mõtted ei oleks valed.

***

Valesti mõelda on vale.

***

Alati pole sõnu vaja - äratuskell ei ütle:"Ärka!" ometi teame, mida ta selle plärina all mõtleb ning tõuseme...

***

Kodu kodutundeta pole kodu.

***

Kas sa ei tunne,
justkui keegi kõnniks su selja taga,
ta ei paota suud,
on väga vaga.
Just see aga hirmutab mind just,
kas on ta selja taga,
ons see viirastus,
ja kui on, siis tuleb kust?
Mine ära,
ma ju kardan SIND,
mine ära,
sa va õel must lind!



***

Inimesed toodavad kurjust nagu mesilased toodavad mett. William Golding

***


Jäljed rannaliivas

See tuul puhub vahutavalt merelt,
tuues kaasa mäslevad mõtted.
Kiireneb segane mõttelend,
rajuks muutub kõik,
mis varem vaiksem näis.
Rannal lebavad karbid,
õudus täitmas ne' hinge,
soolane maik kurgus
teeb aeglaseid alatuid ringe.
Jäljed, mis jäänud liiva,
tahtsid alles jäänud unistused viia.
Nüüd on kuulda vaid ne' igatsevat hüüdu,
hing valutab - saatanale sai see müüdud.
See soolane maik on endiselt suus,
kahljurahnu vastu löönud laine
valgub pisaratena
aeglaselt mööda kiviks muutun'd pinda.
Ja see meri,
vahutav meri
muutub mäslevaks põrguliseks,
soontes tardub veri,
kõik, mis varem oluline näis,
muutub teisejärguliseks.
Mäslev merigi rahuneb viimaks,
hinges säilib lootus,
et ärkavad jäljed ses rannaliivas.


***

Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid.
Willa Cather

***


Üksindus rusub hinge,
istun kellegita,
tunnen end tühjana...
Enam ei jõua, ei taha ka...
või siiski...
unistused jäänud veel...
tahan kaissu,
tahan soojust,
kätevahele...
huuled ihkavad suudlust,
mis jää sulataks seesmise.
Miks piinan end?!...
kas öö pole päeva vend?
liiga erinevaks neid pean...
Ei, sarnased nad siiski:
päike kuum,
kaitseb end tuliselt,
kuu tuhmun'd kuld...
poeb pilve taha
kartlikult maailma eest!
Üksindus ei haara ainult mind,
kuugi päikest kallistada tahaks;
taevas lendab üksik lind,

jahimees ta alla laseb,
ei muuks kui rahaks.
Üksindust ei ole vaja,
kõigi hinges on algselt koht headusele,
kuid halb see rajab,
rajab teed vaid üksindusele.
Peagi süda kui ka vaim
täitun'd vihkamisega,
lootus läin'd,
lõpetame kõik kurvalt lahkamisega.
Õudust, seda pole meile vaja,
ei ole... Igatsus...
öö, ainult üht sa tahad...
kui saaks sooja embuse,
kiirtena hea kehas laiali valuks, s
eda vajan ka mina,
uut algust.

***

Kolme lonksu õllega neelan su õhusuudluse, et see kiiremini südame juurde jõuaks...

***

Otsige iseendas ja te leiate kõik. J. W. Goethe

***

MINA-SINA

Vaatan sind,
põlgan ja jälestan.
Armetus paistab su silmist,
elumõtte puudumine,
kaotatud usk saab ilmsiks.
Seisan,
seisan peegli ees
ja vaatan sind,
tahan tungida läbi klaasi -
ehk sind raputades tuleks tagasi hing.
Ent ma ei tule,
küllap olen arg,
just nagu sinagi.
Viskan veel hetkeks pilgu peeglisse,
pisarad valguvad mööda põski,
kardan, see tee,
mis ees,
minult juba ära võeti.
Sina võtsid!


***



Have you ever seen,
how the sun touches sky?
Have you ever been,
there, where angels fly?
Have u ever felt love
coming through your skin?
You're trying to slow it,
but it won't end.
Have u ever felt,
how good it is to be loved?
Have u ever met someone,
who kisses u so hard,
that u can feel the power of love?



***



Love is blind,
flying like a butterfly,
but in the end
someone will catch it.
It's jut the way it is.

"Do you know what freedom's like?"

It smells so deep
and tastes so wild,
sometimes feels unreal,
but still right.
In my heart
and in my mind,
there's always hope
and new me,
who always smiles.
There are no regrets,
nothing I made wrong,
there's only little devil,
who makes me sing songs.
He's smart
and belives in me,
he knows a lot,
never says no
and gives me all ...

"Olen tänulik"

Olen tänulik päikese eest,
helendavate tähekeste,
õhtutuule eest,
ema sooja saia ja käreda pakase eest.

Olen tänulik,
sest minul oled Sina,
et me kehi katmas siidjas lina.

Olen tänulik elu eest:
kõik see rõõm tuleb mu enese seest.


"Tahan..."

Tahan supelda kevade värskuses,
tahan uinuda sooja päikese embuses.
Tahan tunda hommikust kastet oma huultel,
tahan rüübata eluvett kauneimatelt puudelt.
Tahan maailma näha ülalt,
just nagu lõunamaalt tulevad linnud,
tahan heintesse hüpata laka talalt
ning laulda lõputut viit südamest, andunult.

Tahan vaadelda tiigkaldal krooksuvaid konni,
tahan ehitada maja kõrvale puu otsa
päris oma onni.
Tahan issiga õppida jalgrattasõitu,
et ta ostaks mulle jäätist pärast noolemängu võitu.

Tahan puhuda hobusele kõrva...
tahan onu Ottoga valida kõige ilusama põrsa.
Tahan joosta varbad soojas mudas,
nii nagu emme mulle väiksena seda lubas.
Tahan köögist võtta salaja rosinaid,
et neid vaikselt vennaga kellegi teadmata nosida.
Tahan künda põldu traktoriga issi süles,
tahan küpsetada kartulit Peipsi ääres lõkketules.
Tahan korjata esimesi kevadlilli,
tahan tantsida kätuga kui issi mängib lõõtsapilli.
Tahan mürada koeraga,
leida kuklalt puugi,
tahan süüa moosi vahvli soojaga.
Tahan vanaemaga avada köögiahju truubi.

Tahan endiselt lebada väikese inglina kesapõllul,
niidul, kas või pahandada saada -
leida pepult punetavad triibud.
Tahan uinuda sooja päikese embuses...
Seda olnut kõike võtan
kui parimat lapsepõlve täis elu imelisemaid võite.


xxx



"Kas näed selle kõrge männi tippu?"
Mina näen.
Seal istub imetilluke linnuke oksal
ning laulab puhta hinge,
südamega kurba viit.
Tema laulul pole sõnu
ent samas ei puudu sõnum.
Ta laulab merest,
mis vahutas valgemalt kui lumi,
ta laulab päikesest,
mis soojalt paitas põski,
ta laulab tuulest, mis tegi meele kergeks,
ta laulab allikaveest , mis turgutas hinge.
Kas näed,
ikka veel istub ta oksa pääl.
Siuts...
ja hajubki taevasinasse.

"Vanamehe pelgupaik"

Kaugele mäele lähenedes,
oma varju aeg-ajalt häbenedes
üllatunud näoga,
kulunud kaabuga mees
silub kortsud laubalt.
Karastab hinge allikavesi,
sõõm sõõmu järel peoga.
Õrn muie vanadusest krimpsu kuivand suul,
nii nagu kolletuanud vahtralehed
vanal puul.
Tõsine pilk,
sammub mäe poole veel,
kuu lootustandev helk
jõudu annab sel teel.
Vaikselt,
üsna vaikselt aeglustub vanamehe kõnd.
Siiski mäe poole vaatab,
mis on küll see sund?
Lumised tipud, nii siirad ja puhtad,
mõte jälle sinna kipub,
et kuhu see vanake ruttab.
Surema jookseb oma pelgupaika ta,
et igavest rahu leida
ja esiisade kombel uuesti sündida.


xxx


"Igivanade puude veri"

Igivanade puude veri
minu kaelas südamena ripub,
nende puude hingevalu
minugi südamesse kipub.
Ahastust tunda on
merevaigu lõhnas,
lesivad nemadki igavesti
soolase mere põhjas.
Aeg-ajalt laine neid vastu kaljurahne taob,
nii nad tuhandeks killuks purunevad
ja südamevalu üha sügavamale
liiva sisse kaob.
Mere lõhnast ja vahust,
tõusta taas on nende kohus,
kuid üksildane ja abitu
on süda mu kaelas,
olgugi, et enne tagasi tulekut
jõuavad nad luulet luua
inglite keskel, helesinises taevas.


xxx


"Padi upub"

Kui palju pisaraid
olen poetanud üksikusse patja,
nii helli kallistusi pimedusse matmas.
Lootes langevale tähele,
et teed ta mulle näitaks,
rahu ja vaikust meile kahele,
soojust hoida aitaks.
Mu padi pisaraist tuvil
ujun üksinduse pisarate meres.
Tähte ei paista kuskil,
pilved varjamas teda mu eest.
Ingel, kus küll oled,
vajan patja kuivemat,
millel nutta,
sest vaeseke minuga koos
on vajumas kurbuse mere põhja.


xxx


"Ei enam eal"

Meeltes mõlkumas vaid sarnased mõtted,
hing on valus
ning lõpuks ka kuradi endaga kätlen.
Vii minema mu valu,
Sind ma palun.
Ütle, kaua pean veel otsima,
oma õnne trotsima.
Sa tead, et on see koorem,
tuliseid süsi vabatahtlikult nüüd suudlen.
Tean, et enam eal,
õnnelikuks saama pea.
Mind kaasa võta
ning mu valus hing
igavese looriga kata.


***


Vaikne muie memme suul,
tuul räsib pakasega võidu
väikest õrna puud.
Maasse tugevalt juurtega põimunud,
vastu pidada püüab siiski.
Vali tuul ta hinge külma üksindusse heidab.
Puu igatseb päikese soojust,
püüdes leida pääsemiseks moodust.
Ihuüksi heideldes,
oma hinges seigledes
leiab õrna tüki südames -
valu, ahastuse, üksinduse sees.

"Magusad huuled"

Sinu magusad huuled igatsevad,
kutsuvad mind.
Kas Sinagi minu hüüdu kuuled:
pole suur me armastuse hind.
Palun tule ja enda embusesse mind haara,
ma luban, Sinuga,
tulen kõikjale kaasa.
Minu arm on mõeldud vaid sulle,
ära kuula mu sõnu valelikke ja hulle.
Lihtsalt võta mind nii kuis olen-
kaljudel alasti leban.
Võta mind kohe ja ära kahetse eal,
sest mina olen õnnelik Sinuga seal.

***


Aeglane märg lumi langeb mu huultele,
nii magus maik ja juuksed lendlemas tuulele.
Mahedas õhus karastamas jäised kristallid,
tahan Su embusesse kallis.
Sulata need jäised kristallid mu suul.
Tule, emba mind,
nii tunneme end vaid kahekesi,
tibatillukestena kuul.

***

"Üheks kootud"

Miks minuga teed nii,
et kardan kõndida tänaval;
ootan, et keegi mind valgele pilvekesele viiks,
kus ma eal ennast tundma pea kõhedalt.
Ära lahku, mitte veel.
Rüüpan veel sõõmu kirevahtu,
kuid veelgi ärevamaks muutub meel.
Värinad mu keha katmas,
Sina mind tasapisi ja hellalt võtmas.
See ootus kauge lõpuks tõeks on saanud,
me kehad ning hinged üheks on kootud.

Sulle kallis

Olles koos läbinud neid radu,
jooksnud läbi vihmasaju.
Tunnete lõõmas
vallatlenud koidikuni,
hetke hinge tõmmates ning
hellitades päikeseloojanguni.
Süda rõkkamas õnnest;
kartus hinges, sest
iga hetk ärgata võin sest unest.

Tahan veel kord
suruda oma huuled su suule,
joosta Sinuga läbi õhkõrna tuule.

Kuid ainus,
mis meist alles jääb,
on see luule
ning armastus
end igavesele unele säeb.


xxx

In love with ...

Mesi ning keriselt õhkav kuumus,
karamelne maitse -
see on me suudlus.
Õrnalt Sa paitad mind,
lausud, et olen kui mesilind.

Sinu tugevad käed
ning haare nii soe.
Miks minust nii kaugele jääd,
parem kaissu mulle poe.

Sinu meelitused meelad,
end armastama veenad.
Siiski ainult nii sa ütled,
et olen kallis,
mis tegelikult toimub ei tea,
su peakses hallis.

Suudle mind veel,
ihkad ju seda, ma tean.

Nüüdseks jällegi murelik mu meel
ning unustamaks Sind
end unele sean.


xxx


Farewell my love

Mu meel nii kurb
ja samas rõõmus on see,
tahan Sind veel ja veel.
Mu hinge katab mustjas vari,
andesta,
olen Su armastuse ori,
anun, mind vabasta.

See seiklus tulvil kirge,
elutee tundub lõputu ja sirge.
Ainult kujutlelm on see,
heidan kivi
ning rikun peegelpildi veel.

Killuke mu südamest
on alati Sinu
ja polegi tähtis, et Sina pole minu.

Olen õnnelik, tänulik
nende hetkede eest,
tänu Sinule sain jõudu armastuse veest.
Veel kord heidan pilgu Sulle
ning oma tunded
viskan igaveseks igatsuse tulle.


xxx


Ma pole Sulle hea...

Õhkõrnas vaikuses mu süda tuksleb,
mõistusega kiskleb armastuse lämbuses.
Ma pole Sulle, kallis, piisavalt hea,
kuid miks nii tugev see tõmme,
ka seda ei tea.
Mõtteid Sinult eemale ei saa
ning unistustes alati ütlen Sulle jaa.
Mis küll saab, meist ja meie tundeist,
kas kõik see silmapiiri taha jääb
ning kaob me kehadest kangeist.


xxx


Vihmapiisk lumehelbeks

Vihmapiisk piisa järel langeb mu suule,
mõtlen Sulle ning taas tärkab me luule.
Oleks juba talv ja lumi,
lendleksin Su juurde kui lumivalge tuvi.
Keerleksime lumehelveste seas,
mõtted armastusest täitmas me pead.
Me inglid leismas lumes,
suudle mind, tõestamaks, et pole me unes.
Helbeke Su põsel,
selle suudlusega sulatan,
helbeke Su palgel,
selle endale ma varastan.


xxx


Sinu hingamisest...

Sinu hingamisest saab jõudu mu süda,
Sinu meelitustest tekib armastuse oda.
See lendleb läbi raskuste, vaeva -
ükskõik kui sügavale me end ka ei kaeva.
Oled see, keda igatsen ja igavesti ootan.
Sinuga tehtud eal ei kahetse
vaid uut pattu teha loodan.
Magus maik Su huultel,
seda tunnen isegi kui vaid mõttes Sind suudlen.
Tahan tagasi Su kaissu kallim
ning paitada pead, mis iga päevaga on hallim.
Minu tunded on ehedad,
saadan need Sulle, nii õhkõrnad ja mahedad.

***

"Inimene käitub ja elab tihti just nii nagu mõeldes, et ta on oma kehast lahus, nagu saaks ta ennast muuta ainult väljastpoolt."
Karl Marx

***

"Sõbrale..."

Tasa ja vaikselt sa hingad,
julgelt ent soojalt mind embad,
oled kallis mulle,
olles koos kõik kurbus justkui lendaks tulle.
Oled see,kellega naeran ja nutan,
unistan ning lõpmatusse ruttan.

***


Sügavas pimeduses kumab üksik küünal,
köögis tõmbab tee - värske tüümian.
Ahjust võetud kustun'd söed
liuglevad aegamisi paberil.
Mustjaks tõmban'd saungi köeb,
kurbus hinges tasapisi mööda läeb ...


***


Mustjas lumi,
märjad mu saapad,
tasa tuleb uni,
viimset loojangut veel vaatan.
On ilus, nii meeleline see,
oranž ja roosa ja punane.
Soojus hinges,
süda tuksub õrnalt,
lumi hanges, tuul puhub kõrvalt.
Viimased kiired päike mu tuppa poetab,
vaikselt ning õrnalt need sinunigi saadab.
Hinges rahu, loojuda minagi võin,
unistuste päike nüüd vaid sulle särada võib.


***


"Murelõng"

Murelõng mu üksildasele kehale
õrna, siidjat kookonit koob.
Kaitsev, kindel tunne
musta piiri mu õnnele loob.
Rahu ning õnn, kirg ja meeletus,
kõik need meelelised tunded
on mu unistus, joovastus.
Tahan liuelda valgel pilvekesel
helesinisel taeval,
turnida helendavatel tähekestel,
reisida kuul, mu laeval.
Murelõng, see justkui needus
kookonit koob
ning mu rõõmsameelsus igavesti
mu enda üksildasse kehasse kaob.


***


"Hingehaldjas Elen"

Suitsuvine, vein, piparmündi lõhn...
segased tunded, selguse keel,
soojus tärkab nii vaikselt salajasel teel.
Ning mu rõõm, soojus, tahe -
taas see tärkab,
Sina, ainukesena mu hinge märkad.
Ihaldan palju,
nii mõndagi võimatut,
kuid tulid Sina,
nii tasahilju ning ravid mu hingelist halvatust.
Oled kui ingel,
ära valesti mõista mind,
kuid kõik, mis oli ja on mu hingel,
sel kõigel on väärtus -
kannatuse ja õnne hind.
Sinul lasub au ja raskus,
et mu tibatilluke hing igavesti
hingab Sinu südame taskus.


***


"The wings of my heart"

The wings of my heart,
nad otsivad südame saart.
Nii üksikud ent tulvil lootust,
tee on lõputu,
arm ununeb sootuks.
Tahan Sinu juurde kallim,
hoida kinni sul kaelast,
murest juuksedki on hallid,
kergendad mind murevaevast.
Tahan tunda huuli suul,
emmata sind lõputult,
mööda vihiseb vaid tuul,
see lootus, soov näib mõttetu.
Need südametiivad
eal teed ei leia sinna,
sinna, kuhu Mina ja Sina
koos tahaks minna.


***


"The wings of my heart" II

The wings of my heart
are searching way to the island of love,
brimful and so lonely,
the road is endless,
love will fade away from the memory.
I want to be with you my love,
hold you in my arms.
I want to feel your lips,
embrace you endlessly.
Only wind is passing by,
this hope, wish
seems so meaningless.
Those wings of my heart are lie,
cause the road will never be found there,
where you and me together want to be.


***


"The wings of my heart" III

The wings of my heart
are searching way to the island of love.
I should stop my thoughts of you,
but I can't,
cause I'm lost and I feel
you are the one!!!
My love, my only one,
what have I done?!
Those feelings of mine
are like a strait black line.
I wish we could be together
and make love eternally,
I would betrade you never,
but love you, I will forever.
Kiss me my love
like it's the first time,
and I promise,
all the sadness will stay behind.

"Mõtted asfaldil"

Üksikuna rändavad
mu mõtted mööda asfaldit.
Meelgi must, mist tahta neist –
minu mõtteist kui üksi nad.
Nukker, nii nukker ent tõsi...
valus on astuda, istuda, lesida, hingata...
ja mõelda... ah selleks pole ma veel valmis.
Elu on viletsus,
justkui taevast ega maad polekski,
ainult põrgu!
Nii on raske, ei teagi,
kas suudan, kas saan hakkama?!! ...
ma isegi ei taha seda.
Nii jh...just nii
nukrutsen ning mõtted,
minu mõtted,
rändavad üksikuna asfaldil.


***

"Igavene Uni"

Avan silmad
ent toas on veel pime.
Tasa ta hingab,
elab veel,
seegi ime.
Raske on mitte meenutada,
kuidas vaid aasta eest rääkisime.
Ja nutta, lihtsalt nutta,
ei saa, pole ju piisavalt oluline?!
Olen rumal, tean,
jäin uskuma valesid sõnu,
nüüd oma süükoormat vean,
ja tea, pole see mingi mõnu.
Arvasin alati,
et pole see raske ent nüüd, kannatades,
tunnen sadu laske,
minusse tungides,
ja see on valus...
Kuid ikka veel ta ei maga
oma igavest rahulikku und.
Kõik on vaga ning varsti,
varsti on minugi lõpp,
see on paratamatu sund.


***


"Mõnikord..."

Mõnikord rõõmus võib olla mu päev,
mõnikord kaunitari ma peeglist näen.
Mõnikord tuul tasakesi mu juukseid sasib,
mõnikord mina, mõtteist vabana lesin.
Mõnikord aga ka kurb on meel,
meenutan sind, ikka veel ja veel.
Mõnikord molten, et unistused ilusad,
mõnikord mõistan, su käed hoidmas mind
polnud piisavalt tugevad.
Mõnikord…nüüd, jätan hüvasti sinuga,
sest mõnikord, ei, pigem igavesti
tahan minagi elada õnnelikuna…


***

“Ärev tunne”

See ärev tunne,
mis peidab end minu sees,
justkui vajuks õnne unne
või siis supleks soojas mees.
Tunne ärev see, on värisema pannud keha,
enda teadmata endale mu võitsid,
kuid palju on veel teha…
Ei anna ma end nii, nii ruttu õnne kätevahele.
Esmalt mind roosiaeda vii küll näed,
on see rohi mu pahele.
Nüüd olen veelgi õnnelikum
ja ärev tunne mu kehas on rahulikum.


***

Oled minu, pisike Sina,
oled mu päike ja öö oled ka
ja ka äike,
mistõttu väriseb mu keha
või mistõttu tuksub mu süda.
Oled mu rahu kui tuul sasib juukseid.
Oled kirg täis ootamatuid tundeid.
Oled mu pisike, minu kõige armsam.
Sina, kuulud mulle…
Sinu süda, keha, hing…
kõik, oled igavesti minu.


***


Vahutavas meres rändab kivike,
nii ka Sina, tuksud mu südames, pisike.
Minu tunded ja mõtted,
pole selged veel needki,
kuid elul on võtted ja neid kogenud olen minagi.
Oled huvitav olevus,
ja kuigi ma midagi ei luba,
tean, on see uus kogemus
ja selleks ei vaja ma kellegi luba.
Oled kalliks saanud mulle,
loodan, et vastad samaga mulle…


***

"Kui tuled kustuvad…"

Mustjas kleit ja pärlid valged,
huulepuna,
aste astme järel talveilmas karges,
näib see lõputuna.
Avaneb uks – astub punane king,
rahutu mu hing.
Sigin-sagin, rõõm,
kohvikus daamid, kohvist sõõm.
Vali helin, tuttav see,
kutsub –
ärevus ja ootus kui tuled läevad kustu,
käed on ühte kootud,
suudki jäänud lukku.
Nii see ongi –
vaikne, hästi tasa,
pimeneb saal ja rahvas on vaga.
Viiul ja inimhääled –
lava on tulvil emotsioone,
neid suuri ande.
Grimmassid ja valged roosid,
nii ehedad ja kaunid,
need sööbivad mu mällu
ning muusika,
need imelised aariad,
leiavad tee mu hinge.
Langeb punane siidjas eesriie,
aplaus ja värin,
neil väikestel suudel võtab võimust vaikne sädin.
Mulle aga lõõmab valgus, uue mõtte, elu algus...