Showing posts with label eesti. Show all posts
Showing posts with label eesti. Show all posts

Saturday, May 08, 2010

Eestimaa


Muruvaibal lebades,
murututid jalataldu koditades,
motlen kodust
ja sinisest järvest,
valges kleidis jooksen,
unelen vihmasajust,
motisklen kodumaa ilust.
Oh, Eestimaa,
kuidas igatsen
kümmelda su rüppes,
rebida seljast
üleliigsed riided ja
kümmelda.


Männi lõhn, liiv ja...


Oh, kuidas igatsen sind Eestimaa!


xxx


One night love


Su märg keel
surub mu huulte vahel,
kirest meelestatud
tunnete ahel...
Little cuddles in the bus,
minna kaasa ah?
Sinu voodile end heidan,
pilku peidan,
värisen su ees õrn härg,
juukseid katmas kire-pärg.
Sinu pumpav süda,
tunnen surudes
su rinna vasta oma rinda.
Mu huuled on hingeldamisest
kuivad,
sa kustutad mu janu.
Ma naeratan
ja sina naeratad -
pärleid särab vastu.
Viimaks saabub uni,
hommiku valguses,
linnulaulu saatel.
Sa surud mu enese embusse,
me vajume unenägude lembusse.
On aeg mul minna,
hoiad veel veidi,
süda tukslemas rinnas.
Farewell kiss
like i've never had before,
nimetu lover,
who I so much adore.
Oo, mu õnn on suur,
naeratus näol istun rongis.
Oh, that one night love,
all I needed,
even myself now I adore:)


xxx

Thursday, July 19, 2007

"Olen tänulik"

Olen tänulik päikese eest,

helendavate tähekeste,

õhtutuule eest,

ema sooja saia
ja käreda pakase eest.

Olen tänulik,

sest minul oled Sina,

et me kehi katmas siidjas lina.


Olen tänulik elu eest:

kõik see rõõm
tuleb mu enese seest.


"Tahan..."


Tahan supelda kevade värskuses,
tahan uinuda sooja päikese embuses.

Tahan tunda
hommikust kastet oma huultel,
tahan rüübata eluvett
kauneimatelt puudelt.
Tahan maailma näha ülalt,

just nagu lõunamaalt tulevad linnud,

tahan heintesse hüpata laka talalt
ning laulda lõputut viit südamest, andunult.

Tahan vaadelda tiigkaldal krooksuvaid konni,
tahan ehitada maja kõrvale
puu otsa
päris oma onni.

Tahan issiga õppida jalgrattasõitu,

et ta ostaks mulle jäätist
pärast noolemängu võitu.

Tahan puhuda hobusele kõrva...
tahan onu Ottoga valida kõige ilusama põrsa.
Tahan joosta varbad soojas mudas,
nii nagu emme mulle väiksena seda lubas.
Tahan köögist võtta salaja rosinaid,

et neid vaikselt vennaga
kellegi teadmata nosida.
Tahan künda põldu traktoriga
issi süles,
tahan küpsetada kartulit Peipsi ääres lõkketules.
Tahan korjata esimesi kevadlilli,

tahan tantsida kätuga
kui issi mängib lõõtsapilli.
Tahan mürada koeraga,

leida kuklalt puugi,

tahan süüa moosi vahvli soojaga.
Tahan vanaemaga avada
köögiahju truubi.

Tahan endiselt lebada väikese inglina kesapõllul,
niidul,
kas või pahandada saada -
leida pepult punetavad triibud.
Tahan uinuda sooja päikese embuses...

Seda olnut kõike
võtan
kui parimat lapsepõlve
täis elu imelisemaid võite.


xxx



"Kas näed selle kõrge männi tippu?"
Mina näen.
Seal istub imetilluke linnuke oksal
ning laulab puhta hinge,
südamega kurba viit.
Tema laulul pole sõnu
ent samas ei puudu sõnum.
Ta laulab merest,
mis vahutas valgemalt kui lumi,
ta laulab päikesest,
mis soojalt paitas põski,
ta laulab tuulest, mis tegi meele kergeks,
ta laulab allikaveest , mis turgutas hinge.
Kas näed,
ikka veel istub ta oksa pääl.
Siuts...
ja hajubki taevasinasse.