***
"Inimene käitub ja elab tihti just nii nagu mõeldes, et ta on oma kehast lahus, nagu saaks ta ennast muuta ainult väljastpoolt."
Karl Marx
***
"Sõbrale..."
Tasa ja vaikselt sa hingad,
julgelt ent soojalt mind embad,
oled kallis mulle,
olles koos kõik kurbus justkui lendaks tulle.
Oled see,kellega naeran ja nutan,
unistan ning lõpmatusse ruttan.
***
Sügavas pimeduses kumab üksik küünal,
köögis tõmbab tee - värske tüümian.
Ahjust võetud kustun'd söed
liuglevad aegamisi paberil.
Mustjaks tõmban'd saungi köeb,
kurbus hinges tasapisi mööda läeb ...
***
Mustjas lumi,
märjad mu saapad,
tasa tuleb uni,
viimset loojangut veel vaatan.
On ilus, nii meeleline see,
oranž ja roosa ja punane.
Soojus hinges,
süda tuksub õrnalt,
lumi hanges, tuul puhub kõrvalt.
Viimased kiired päike mu tuppa poetab,
vaikselt ning õrnalt need sinunigi saadab.
Hinges rahu, loojuda minagi võin,
unistuste päike nüüd vaid sulle särada võib.
***
"Murelõng"
Murelõng mu üksildasele kehale
õrna, siidjat kookonit koob.
Kaitsev, kindel tunne
musta piiri mu õnnele loob.
Rahu ning õnn, kirg ja meeletus,
kõik need meelelised tunded
on mu unistus, joovastus.
Tahan liuelda valgel pilvekesel
helesinisel taeval,
turnida helendavatel tähekestel,
reisida kuul, mu laeval.
Murelõng, see justkui needus
kookonit koob
ning mu rõõmsameelsus igavesti
mu enda üksildasse kehasse kaob.
***
"Hingehaldjas Elen"
Suitsuvine, vein, piparmündi lõhn...
segased tunded, selguse keel,
soojus tärkab nii vaikselt salajasel teel.
Ning mu rõõm, soojus, tahe -
taas see tärkab,
Sina, ainukesena mu hinge märkad.
Ihaldan palju,
nii mõndagi võimatut,
kuid tulid Sina,
nii tasahilju ning ravid mu hingelist halvatust.
Oled kui ingel,
ära valesti mõista mind,
kuid kõik, mis oli ja on mu hingel,
sel kõigel on väärtus -
kannatuse ja õnne hind.
Sinul lasub au ja raskus,
et mu tibatilluke hing igavesti
hingab Sinu südame taskus.
***
"The wings of my heart"
The wings of my heart,
nad otsivad südame saart.
Nii üksikud ent tulvil lootust,
tee on lõputu,
arm ununeb sootuks.
Tahan Sinu juurde kallim,
hoida kinni sul kaelast,
murest juuksedki on hallid,
kergendad mind murevaevast.
Tahan tunda huuli suul,
emmata sind lõputult,
mööda vihiseb vaid tuul,
see lootus, soov näib mõttetu.
Need südametiivad
eal teed ei leia sinna,
sinna, kuhu Mina ja Sina
koos tahaks minna.
***
"The wings of my heart" II
The wings of my heart
are searching way to the island of love,
brimful and so lonely,
the road is endless,
love will fade away from the memory.
I want to be with you my love,
hold you in my arms.
I want to feel your lips,
embrace you endlessly.
Only wind is passing by,
this hope, wish
seems so meaningless.
Those wings of my heart are lie,
cause the road will never be found there,
where you and me together want to be.
***
"The wings of my heart" III
The wings of my heart
are searching way to the island of love.
I should stop my thoughts of you,
but I can't,
cause I'm lost and I feel
you are the one!!!
My love, my only one,
what have I done?!
Those feelings of mine
are like a strait black line.
I wish we could be together
and make love eternally,
I would betrade you never,
but love you, I will forever.
Kiss me my love
like it's the first time,
and I promise,
all the sadness will stay behind.
Saturday, September 30, 2006
Friday, September 22, 2006
"Mõtted asfaldil"
Üksikuna rändavad
mu mõtted mööda asfaldit.
Meelgi must, mist tahta neist –
minu mõtteist kui üksi nad.
Nukker, nii nukker ent tõsi...
valus on astuda, istuda, lesida, hingata...
ja mõelda... ah selleks pole ma veel valmis.
Elu on viletsus,
justkui taevast ega maad polekski,
ainult põrgu!
Nii on raske, ei teagi,
kas suudan, kas saan hakkama?!! ...
ma isegi ei taha seda.
Nii jh...just nii
nukrutsen ning mõtted,
minu mõtted,
rändavad üksikuna asfaldil.
***
"Igavene Uni"
Avan silmad
ent toas on veel pime.
Tasa ta hingab,
elab veel,
seegi ime.
Raske on mitte meenutada,
kuidas vaid aasta eest rääkisime.
Ja nutta, lihtsalt nutta,
ei saa, pole ju piisavalt oluline?!
Olen rumal, tean,
jäin uskuma valesid sõnu,
nüüd oma süükoormat vean,
ja tea, pole see mingi mõnu.
Arvasin alati,
et pole see raske ent nüüd, kannatades,
tunnen sadu laske,
minusse tungides,
ja see on valus...
Kuid ikka veel ta ei maga
oma igavest rahulikku und.
Kõik on vaga ning varsti,
varsti on minugi lõpp,
see on paratamatu sund.
***
"Mõnikord..."
Mõnikord rõõmus võib olla mu päev,
mõnikord kaunitari ma peeglist näen.
Mõnikord tuul tasakesi mu juukseid sasib,
mõnikord mina, mõtteist vabana lesin.
Mõnikord aga ka kurb on meel,
meenutan sind, ikka veel ja veel.
Mõnikord molten, et unistused ilusad,
mõnikord mõistan, su käed hoidmas mind
polnud piisavalt tugevad.
Mõnikord…nüüd, jätan hüvasti sinuga,
sest mõnikord, ei, pigem igavesti
tahan minagi elada õnnelikuna…
***
“Ärev tunne”
See ärev tunne,
mis peidab end minu sees,
justkui vajuks õnne unne
või siis supleks soojas mees.
Tunne ärev see, on värisema pannud keha,
enda teadmata endale mu võitsid,
kuid palju on veel teha…
Ei anna ma end nii, nii ruttu õnne kätevahele.
Esmalt mind roosiaeda vii küll näed,
on see rohi mu pahele.
Nüüd olen veelgi õnnelikum
ja ärev tunne mu kehas on rahulikum.
***
Oled minu, pisike Sina,
oled mu päike ja öö oled ka
ja ka äike,
mistõttu väriseb mu keha
või mistõttu tuksub mu süda.
Oled mu rahu kui tuul sasib juukseid.
Oled kirg täis ootamatuid tundeid.
Oled mu pisike, minu kõige armsam.
Sina, kuulud mulle…
Sinu süda, keha, hing…
kõik, oled igavesti minu.
***
Vahutavas meres rändab kivike,
nii ka Sina, tuksud mu südames, pisike.
Minu tunded ja mõtted,
pole selged veel needki,
kuid elul on võtted ja neid kogenud olen minagi.
Oled huvitav olevus,
ja kuigi ma midagi ei luba,
tean, on see uus kogemus
ja selleks ei vaja ma kellegi luba.
Oled kalliks saanud mulle,
loodan, et vastad samaga mulle…
***
Üksikuna rändavad
mu mõtted mööda asfaldit.
Meelgi must, mist tahta neist –
minu mõtteist kui üksi nad.
Nukker, nii nukker ent tõsi...
valus on astuda, istuda, lesida, hingata...
ja mõelda... ah selleks pole ma veel valmis.
Elu on viletsus,
justkui taevast ega maad polekski,
ainult põrgu!
Nii on raske, ei teagi,
kas suudan, kas saan hakkama?!! ...
ma isegi ei taha seda.
Nii jh...just nii
nukrutsen ning mõtted,
minu mõtted,
rändavad üksikuna asfaldil.
***
"Igavene Uni"
Avan silmad
ent toas on veel pime.
Tasa ta hingab,
elab veel,
seegi ime.
Raske on mitte meenutada,
kuidas vaid aasta eest rääkisime.
Ja nutta, lihtsalt nutta,
ei saa, pole ju piisavalt oluline?!
Olen rumal, tean,
jäin uskuma valesid sõnu,
nüüd oma süükoormat vean,
ja tea, pole see mingi mõnu.
Arvasin alati,
et pole see raske ent nüüd, kannatades,
tunnen sadu laske,
minusse tungides,
ja see on valus...
Kuid ikka veel ta ei maga
oma igavest rahulikku und.
Kõik on vaga ning varsti,
varsti on minugi lõpp,
see on paratamatu sund.
***
"Mõnikord..."
Mõnikord rõõmus võib olla mu päev,
mõnikord kaunitari ma peeglist näen.
Mõnikord tuul tasakesi mu juukseid sasib,
mõnikord mina, mõtteist vabana lesin.
Mõnikord aga ka kurb on meel,
meenutan sind, ikka veel ja veel.
Mõnikord molten, et unistused ilusad,
mõnikord mõistan, su käed hoidmas mind
polnud piisavalt tugevad.
Mõnikord…nüüd, jätan hüvasti sinuga,
sest mõnikord, ei, pigem igavesti
tahan minagi elada õnnelikuna…
***
“Ärev tunne”
See ärev tunne,
mis peidab end minu sees,
justkui vajuks õnne unne
või siis supleks soojas mees.
Tunne ärev see, on värisema pannud keha,
enda teadmata endale mu võitsid,
kuid palju on veel teha…
Ei anna ma end nii, nii ruttu õnne kätevahele.
Esmalt mind roosiaeda vii küll näed,
on see rohi mu pahele.
Nüüd olen veelgi õnnelikum
ja ärev tunne mu kehas on rahulikum.
***
Oled minu, pisike Sina,
oled mu päike ja öö oled ka
ja ka äike,
mistõttu väriseb mu keha
või mistõttu tuksub mu süda.
Oled mu rahu kui tuul sasib juukseid.
Oled kirg täis ootamatuid tundeid.
Oled mu pisike, minu kõige armsam.
Sina, kuulud mulle…
Sinu süda, keha, hing…
kõik, oled igavesti minu.
***
Vahutavas meres rändab kivike,
nii ka Sina, tuksud mu südames, pisike.
Minu tunded ja mõtted,
pole selged veel needki,
kuid elul on võtted ja neid kogenud olen minagi.
Oled huvitav olevus,
ja kuigi ma midagi ei luba,
tean, on see uus kogemus
ja selleks ei vaja ma kellegi luba.
Oled kalliks saanud mulle,
loodan, et vastad samaga mulle…
***
"Kui tuled kustuvad…"
Mustjas kleit ja pärlid valged,
huulepuna,
aste astme järel talveilmas karges,
näib see lõputuna.
Avaneb uks – astub punane king,
rahutu mu hing.
Sigin-sagin, rõõm,
kohvikus daamid, kohvist sõõm.
Vali helin, tuttav see,
kutsub –
ärevus ja ootus kui tuled läevad kustu,
käed on ühte kootud,
suudki jäänud lukku.
Nii see ongi –
vaikne, hästi tasa,
pimeneb saal ja rahvas on vaga.
Viiul ja inimhääled –
lava on tulvil emotsioone,
neid suuri ande.
Grimmassid ja valged roosid,
nii ehedad ja kaunid,
need sööbivad mu mällu
ning muusika,
need imelised aariad,
leiavad tee mu hinge.
Langeb punane siidjas eesriie,
aplaus ja värin,
neil väikestel suudel võtab võimust vaikne sädin.
Mulle aga lõõmab valgus, uue mõtte, elu algus...
Mustjas kleit ja pärlid valged,
huulepuna,
aste astme järel talveilmas karges,
näib see lõputuna.
Avaneb uks – astub punane king,
rahutu mu hing.
Sigin-sagin, rõõm,
kohvikus daamid, kohvist sõõm.
Vali helin, tuttav see,
kutsub –
ärevus ja ootus kui tuled läevad kustu,
käed on ühte kootud,
suudki jäänud lukku.
Nii see ongi –
vaikne, hästi tasa,
pimeneb saal ja rahvas on vaga.
Viiul ja inimhääled –
lava on tulvil emotsioone,
neid suuri ande.
Grimmassid ja valged roosid,
nii ehedad ja kaunid,
need sööbivad mu mällu
ning muusika,
need imelised aariad,
leiavad tee mu hinge.
Langeb punane siidjas eesriie,
aplaus ja värin,
neil väikestel suudel võtab võimust vaikne sädin.
Mulle aga lõõmab valgus, uue mõtte, elu algus...
Subscribe to:
Posts (Atom)