Wednesday, September 29, 2010







See saabus lõpuks,
langes tumedailt,
ilmekailt pilvedelt.
Lastes viimaks neil langeda
nagu elavhõbedal
ja see kukkus, tagamõtteta,
lihtsalt lahti riidetades atmosfääri kuumust.

See saabus lõpuks,
pritsides ja nirisedes,
täietes roosiõied avanenud,
liiliaid uputades ning karikakardega kümmeldes,
see langes põsel väetil nagu sulav jäätis.

See saabus lopuks,
katusel muusikat luues -
trummide ja flöötide,
tamburiinide ja viiulite hingavas rütmis.
Oli kuulda rock'n rolli ja reget,
džässi ja valssi,
häälestatult ja meelestatult.

See oli köitev,
see oli häiriv,
armastust ja meeli toitev.
Ma ootasin kaua, nii kaua,
et kuulda seda rütmi,
mis meelest eal ei kao,
ma ootasin, ootasin kaua,
et tunda vihma karastavat värskust,
et kuulda see laulu...


xxx





xxx


Ta saabub öö vaikuses,
hirmunult avan silmad, ärkan.
Tema niisked sõrmed
paitavad nii hellalt mu nägu,
tema udused huuled
köidavad mind.
Ta katab mind
külma siidja tekiga
ja tema kindlate käte vahel
kaotan end.
Ootasin teda,
oma mõtete soojas ruumis,
teades, ei unusta ta me kohtumist.
Mu mõtted,
mis sõltuvuses temast,
ta kirjutab muusikat mu sõnadele,
mu hingele rahu ta kingiks tõi.
Ja tema kohalolekul mu keha nutab valjult.

-Vihm, mu armuke-
A woman

A woman is a snake with 9 heads.
Even life won't teach her,
you can take me
as an example.

A woman is a weed with 9 mistakes.
You can't destroy it
with good or bad,
even hell won't shake her,
you can take me
as an example.

A woman is a blessing in 9 ways,
but you can't write it on 9 rows.
Even men can't understand her,
you'll find examples to prove it.



xxx


Siidisulesed juuksed mu põsi vastas,
meie kireseid suukseid
teineteise keeled kastmas.
Sinu hingamist enese kehal tundes,
eluvee pärleid ihul langes.
Mu rind üles ja alla liigub,
süda aina kiiremalt kiigub.
Ma võiks ju anuda armu,
kuid see minus kadunud
juba üsnagi ammu.
Kuid lootus kaob viimasena -
seda nad ju väidavad,
siidise ribana
eneses taas usu leian ma.
Ja nii kaob aeg
vihma tulvavete alla,
päike taas loodust laeb -
elul midagi veel mulle on anda.
Hingan seda vihmaõhku -
niiske, magus-rammus,
huuled niisutatult armastust palun,
porilompides hüpeldes halastust anun.
Ja viimaks,
ma tean tuleb päike
ja tuleb taas ka vihm
ning nende vahel on äike.